Fiema'u ha sino tau'ataina kene siofi kitautolu [1]
Tuesday, August 9, 2011 - 17:31. Updated on Wednesday, September 11, 2013 - 09:54.
'Etita,
'OKU fakaloloma 'a e loto 'a e Kapineti ke 'oua 'e fakafo'ou e aleapau ngaue 'a Christopher Kelley.
Ko e sivi mo'oni 'o 'etau kau polisi Tonga mo hono kau taki polisi Tonga 'a e vavake mo e longoa'a 'o e ngaahi mahina kimu'a, 'i he 16/11. Ne a'u 'o vela 'a Nuku'alofa 'oku 'ikai lava 'e he polisi 'o fakahoko ha fo'i heroic act 'e taha. Ko e taha 'o e ngaahi footage lahi na'e lava ke siofi hiliange 'a e maumau, 'oku lea ai ha ni'ihi polisi 'o pehe: "to'o pe 'oua 'e tutu".
Mahalo ko e kau polisi pe 'oku nau taukave'i 'oku 'ikai fiema'u e palangi pea poupou ki ai mo e Minisita Polisi ko 'eni. 'Oku 'ikai ngata he'ene poupou, ka 'oku fakama 'ene lea, he 'oku mahino mai 'oku 'ikai ke mahino ki ai e tukunga 'o e ngaue faka-pule'anga. Na'a ne pehe, ko e taha 'o e ngaahi 'uhinga 'oku 'ikai fakafo'ou ai 'a e aleapau 'a Kelly, koe'uhi 'oku ta'u 61, ka ko e ngaue faka-pule'anga 'oku ngata pe he ta'u 60. 'Ofa mai ha taha 'o fakahinohino atu e motu'a minisita ke ngali mo hono mata'itohi Toketa.
Na'a ne toe pehe, na'e 'ikai kene "poupou'i 'a e Lao Polisi 2010 . . . mei he kamata'anga . . ." Pea ko e fe ai 'a e "pule 'a e lao". Koeha 'oku mahe'a ai 'a e politikale'i 'o e 'isiu mahu'inga ko hono langa'i mo fakafefeka 'i he ngaue mo e 'ulungaanga 'a e Police Force 'a Tonga ke nau lava 'o pukepuke 'a e maau mo e melino.
Na'a kuo taimi ke tukuange e motu'a minisita ke foki pe 'o fakafofonga ma'a Vava'u mo fai ai 'ene kemipeini mo e tauhivaha'a, kae tukuange mai 'a e "Va'a tauhi melino" ke hokohoko atu hono faklelei'i mo hono fakafekefeka, ke hoko mai ha faingata'a 'oku nau lava 'o tu'u hake 'o malu'i 'a e kakai mo 'enau koloa.
Mahalo na'a 'oku fiema'u ha press secretary 'a e kau minisita, pea kapau 'oku si'i 'a e 'ilo pea ki'i fakalongolongo mo e 'ilo ngofua ai hoto pauni.
Faka'osi, 'oku ou fokotu'u atu ki he Palemia, Sea 'o e Fale Alea mo e kau taki, fei mo fokotu'u mo fakalelei'i e Lao ki he Ombudsman ke malohi pea kau fakataha atu ki ai mo e Lao fo'ou ki he Fakafepaki 'o e Faihala, pea mo e Leadership Code, pea 'oange ke nau fakatotolo mo lipooti ki Fale Alea 'i he me'a kotoa pe te mou tui 'oku ngali kehe. 'Ata'ataa kimoutolu ke mou toki alea'i mo feme'a'aki ki he lipooti he 'oku fai ia 'e he ni'ihi polofesinale, pea ako'i ke nau fakahoko e ngaue ko ia, 'o tukuatu ia ke mou toki me'a ki ai pea mou alea ai, kuo kakato atu 'a e ngaahi mo'oni'i me'a tefito, pea tau'ataina. Ko ho'omou kei 'ai komiti si'i pe kau ki ai mo e kau memipa, 'e lava ke fakahehema ka malohi e vili 'a ha memipa koe'uhi ko ha me'a 'oku tui ia ki ai. Ko 'etau feinga ke kumi mai e mo'oni, ke makatu'unga ai 'etau faitu'utuni. Tukuatu e tui ki he tafa'aki, ko e me'a fakafo'ituitui pe ia! Pea ko e me'angaue faka-politikale foki.
He 'ikai faingata'a, kapau 'oku tau loto'aki ke fakalelei'i kotoa kitautolu, pea tuku ke siofi kitautolu mei ha sino tau'ataina, 'a ia 'oku 'ikai fa'a e'a kitu'a 'i he ongoongo 'ene ngaue, ka 'oku matu'aki to'o mo tafi 'ene ngaue. Mou 'eke atu ki he ongo fonua kaunga'api - Nu'usila mo 'Aositelelia, pe 'oku fefe 'a e tokoni 'a e founga ko ia
Witcliffe T.
Kolofo'ou